PusuPatasKariTruku
太魯閣族語線上簡易字典查詢系統(文字版)

 
 
(你好!你現在的位置:查詢> 單字詳細資料)
 
 
單字
所屬字根
百科類別
pai

- (暫不分類)
中文翻譯
詞性
去揹
lglug(動詞)
回上頁單字列表
  • 相關的詞語
  • 相關的句子
1.Muda gmealang paru pspruq bali ka pais.
   (敵人挑各大城市轟炸。)
2.Iya pgealang ga niqan pais, buun su na da.
   (別居住在有敵人的地方,會把你射殺的。)
3.Wada ptgealang pais hi ka kingal yami hiya.
   (我們有一個人在敵人的部落而死。)
4.Tmnealang nami pais ni huya ku ngali tunux ka yaku da.
   (我們攻擊敵人聚落時我差一點被砍首級。)
5.Wada ptglealay ngalun pais ka tama su.
   (你爸爸先被敵人打死。)
6.Pai wahug tunux ka isu kuyuh.
   (你婦女用頭帶子揹。)
7.Gmbaat smbrangan knan ka seejiq kiya o “gisu hini pais”msa.
   (那用長矛阻擋我的那個人說:「敵人來了。」)
8.Gbaax ta phuqil pais ka puniq.
   (槍我們用來殺敵的。)
9.Bkaanay ta mkan ka pais.
   (讓我們打仗贏過敵人。)
10.Gmbali gmeeguy ka pais.
   (敵人挑子彈偷。)
11.Tbbarig puniq kana ka alang hiya ga, ga tmaga pais maah kmrmux.
   (那個部落的人都在買槍等候敵人來攻擊。)
12.Dmbhraw pais ka dhiya gaga.
   (他們是追殺敵人的人。)
13.Snegbhraw na samat mhraw ka pais.
   (他追殺敵人像追捕獵物一樣。)
14.Mgbhring mu pais ka bhring tama su.
   (你父親的靈氣像我獵殺敵人一樣。)
15.Tbhringun su ka pais o ana rabang.
   (你若能獵殺敵人有靈氣,那實在太好了。)
16.Tbhrngani pais ka bhring su.
   (你的靈力用於殺敵。)
17.Wada ptgbirat buun pais ka tama na.
   (他父親因被敵人射穿耳朵而死。)
18.Ini pnegbisi ka nngalan tunux pais.
   (獵過敵人首級的人不會得浮腫病。)
19.Ppbisi tnan ka nengalan tunux pais uri?
   (我們獵敵人首級也會得浮腫病嗎?)
20.Kkbklit na mapa o ppai mshjil.
   (如果使他彎腰揹東西,就讓他揹重的。)
21.Smbklit na rmuyuk ka pais.
   (他彎著身埋伏敵人。)
22.Gmnbling ku qbrangan pais.
   (我穿過敵人的要塞。)
23.Asi kbling kana ka qnabil sapah, nbuan bali puniq pais.
   (房子牆壁上的洞是被敵人的子彈打穿。)
24.Wada saan gmbngci baki mu ka pais.
   (我的祖父挑巨大的敵人殺。)
25.Yamu ddbowli ga o iya ensprang tmhri pais.
   (你們那些膽小的人別去逞強挑釁敵人。)
26.Wada sgbowli ngungu qduriq pais ka sowbaw bi kiya.
   (那沒用的人因膽小跟著逃到敵人那裏去了。)
27.Tbbowli mngungu kana do ungat ka empstrung pais da.
   (都同時膽小,就沒人去迎敵打扙了。)
28.Tblia su ngungu ka tmpais.
   (對敵人不要膽小。)
29.Bowngaw ta msqar qowngu ka pais.
   (我們要對敵人射擊砲彈發出「bowng」的聲音。)
30.Bngani msqar smbu asu pais ka qowngu nii.
   (對敵人的船用這個砲彈射擊而發出「bowng」的聲音。  )
31.Pbrhani pkrmux pais ka mrmun bi seejiq.
   (讓勇士在前線攻擊敵人。)
32.Dbrang qduriq pais ga o ungat rmun dha.
   (看到敵人就一起跑的是沒有勇氣的人。)
33.Miisug mnan ka pais do asi paabrang wada qduriq kana da.
   (因敵人怕我們就既速逃走。)
34.Gmnbrbur ku kana alang ka gmraka pais.
   (我動員過全部落的人埋伏敵人。)
35.Dmbsqar smbu pais kana ka dmrata gaga.
   (那些士兵都在對敵人射擊。)
36.Qqbsqar su pais o lngug bi, iya hmut msqar.
   (射擊敵人要瞄準好別亂射。)
37.Ima tnbsqar ka smlug smbu rpun bali pais gaga?
   (誰射擊敵人的彈藥庫?)
38.Bsqaray ta smdalih ka pais, ki ka buun ta kana.
   (我們要接近敵人射擊,才會全部被射中。)
39.Kbsus su meytaq pais ka pucing su o thngli bi ka dudux na.
   (你要用來「bsus」刺敵人的刀必須要磨尖刀鋒。)
40.Knbsus smbrangan na sbeytaq pais o tklihug bukuy.
   (他的茅槍「bsus」刺穿敵人的背部。)
41.Dmpsbtraw pais ka qpahun dha.
   (他們為敵人設置擊腳彈簧桿陷阱。)
42.Wada ptgbtraw ka 1 pais do miisug da.
   (敵人中因有一人被擊腳陷阱桿擊死而害怕了。)
43.Qmita mtgbuji ka pais do mgbuji likaw qduriq.
   (敵人看到弓箭時他們像箭一樣快逃。)
44.Wada ptgbuji ka hbaraw balay pais.
   (很多敵人被箭射死。)
45.Smbbuji bi ka tmgjiyal ta pais.
   (與敵人交戰需要很多箭。)
46.Nii nami tmbbuji jiyun tmppais.
   (我們在製作箭用來射敵人。)
47.Ttbuji dha ka pkiisug pais ttmay alang.
   (他們常常射箭使敵人害怕進部落。)
48.Tbbjii psbu pais ka laqi snaw.
   (讓男孩用箭去射敵人。)
49.Gmnbukuy ku smbu pais o asi ptgmulit brah ka buji mu.
   (我從敵人背後射箭箭頭露出胸前。)
50.Thumi qbulit ka pais ni qrak.
   (把敵人的眼睛用火灰撒再逮捕他。)
51.Ncsiyus binaw patus su ga, isu ka buun pais do o!
   (如果你的槍不擊發看看,你會被敵人擊中喔!)
52.Ddadak dha pais o mssriyux.
   (他們互換警戒敵軍。)
53.Empdadak pais ka qpahun nami.
   (我們工作是警戒敵人。)
54.Gndadak mu pais ka lihaw pswaray nii.
   (這望眼鏡用來瞭望敵軍的。)
55.Mmaah ka pais do asi kdadak pngpung ka mrata.
   (敵人要來時士兵都在山頭站哨。)
56.Kkdadak ta pais o asi ta kndka kana.
   (警戒敵人就都一起站哨。)
57.Kndadak dha o ksgun pais.
   (他們站哨敵人都很懼怕。)
58.Mmdadak ku niya na o blung tmbnu ka pais da.
   (當我正要上哨時敵軍突然壓境。)
59.Mndadak ku pais o ini ku qita ana 1 ka pais.
   (我警戒過敵人時沒有看到任何敵人。)
60.Pndadak mu hyaan o mnkala paah hi ka pais.
   (敵人就是從我叫他站哨的地方進來的。)
61.Saw skdadak asu skaya ka mrata asu skaya pais.
   (空軍一定要警戒敵機。)
62.Skndadak saku pais gmdadak o manu bi pusu na?
   (你把我當成敵人來警戒是什麼原因?)
63.Smdadak bi ka pneesgan pais.
   (敵人的威嚇很費時警戒。)
64.Tmdadak pais siida o ini sjiyal qmpah kana.
   (忙於警戒敵人時都無法工作。)
65.Tmndadak nami alang o miisug ttmay alang ka pais.
   (我們專在部落站哨後敵人不敢進入部落。)
66.Ddaka su pais ka isu mnegsluung.
   (你這愛打瞌睡的不要好警戒敵人。)
67.Ddakay ta bi ka asu skaya pais.
   (我們一定要警戒敵機。)
68.Ddaki isu ka asu gsilung pais.
   (你去守望敵艦。)
69.Ddkani tklihaw paah gaing ka mrata pais.
   (要從遠處用望眼鏡觀測敵軍。)
70.Daka o grkaan dmeeda pais.
   (守望塔是要預防敵人。)
71.Ggdangar mu pais mkuy ka gasil nii.
   (這繩子是我用來綁壓敵人的陷阱。)
72.Sdangar nami ka pais do miisug miyah kmrmux da.
   (我們設壓陷阱敵人就怕來攻擊。)
73.Maadapil mrata kana ka siyaw pnlaq gnrkaan dha pais.
   (為了防守敵人海岸都是軍人的腳印。)
74.Pkddaya gmdadak pais ka yamu.
   (你沿上方警戒敵人。)
75.Tmndaya ku gmdaka pais ka yaku.
   (我專在上方警戒敵人。)
76.Mrata ga o dmpdeeda asu gsilung npais.
   (那士兵在俯視敵人的軍艦。)
77.Kkdeeda su pais o iya bi ksluung.
   (為了俯視敵人你不要打嗑睡。)
78.Ini su pnegdeeda o asi lu mnkala ka pais do mhuya su da?
   (你不俯視敵人,敵人突然出現的話怎麼辦?)
79.Tgdeeda bi ka mrata o ini bi kumax qmita pais.
   (很會俯視的哨兵,敵人逃不過他的眼光。)
80.Tmndeeda pais ka lupung mu o thiyaq bi qtaan na.
   (我的朋友監控敵人,可以看到很遠的地方。)
81.Deedai eiyah pais hini ka isu.
   (你在這裡監控敵人行動。)
82.Deedaun mu daka ga ka asu gsilung pais.
   (我要在那俯視台監控敵人的軍艦。)
83.Deedaanay ta alang pais ka yuqu dgiyaq gaga.
   (那個山峰我們拿來做監控敵人的部落。)
84.Ida nami dgyalun mkan ka pais.
   (我們一定會打敗敵人。)
85.Tmayan ta pais ga, empendhiya kana ka dxgal ta nii.
   (若讓敵人進來這些土地將會變成他們的了。)
86.Gdrqani bi gmdadak ka pais.
   (對敵人要要用眼睛守望防衛戒備。)
87.Pqddriq gmraka pais ka yamu.
   (你們在山角埋伏等敵人。)
88.Nii ku tmdudug mrata kkrmun dha tmgjiyal pais.
   (我正在鼓勵軍人使他們勇敢的對敵人打仗。)
89.Nii ku tmdudul mrata kkrmun dha tmjiyal pais.
   (我在帶領軍人使他們勇敢地向敵人作戰。)
90.Nhbaraw ka mntmeegu tmpais o maaduma ka balay bi mrmun musa.
   (本來有很多人堅決要抵抗敵人,而真正英勇的卻只是少數人。)
91.Skndungus na tmsamat ka tmpais.
   (他把敵人當作獵物。)
92.Isu snaw ga, enduuy su ka mnhungul da, miyah ka pais o mhuya su?
   (你以一個男人應該拿利器,敵人來了你該怎麼辦?)
93.Gmneedal bi eangal tunux pais ka baki na.
   (他祖父曾ㄧ下子就獵到敵人的頭。)
94.Teeepix mhraw pais kana do ini ku skla yaku da.
   (每個人緊追著敵人不放而我追不上。)
95.Galiq isu ka bukung pais.
   (你去殺敵人的首領。)
96.Emptgaliq ku pais ka yaku.
   (我是專門殺敵人。)
97.Gmnegaliq ku 3 pais ka yaku.
   (我取了三個敵人的首級。)
98.Gnaliq pais ka pucing o ini hmci dmuuy.
   (取過敵人首級的刀不能隨便亂動。)
99.Mmgaliq ku pais siida, asi lu bbrut wada qduriq.
   (我正要殺敵人的時候,他們突然「brut」逃走。)
100.Mnegaliq bi mnan ka pais.
   (敵人常常來殺我們。)
101.Msnegaliq nami pais ini ku dha psklai.
   (我為了他們沒有給我機會殺敵人而起爭執。)
102.Negaliq su nanak ka pais, lux su smeura gnaliq dha dga.
   (你自己應該殺敵人,為什麼一直羨慕別人所殺的。)
103.Nqgaliq bi 1 pais ka tama ta hki msa ku.
   (我希望父親能夠殺一個敵人該多好。)
104.Qqgaliq su pais o asi su ka musa kmneutux.
   (為了要去出草你必須要占卜。)
105.Manu pusu na ka sgaliq su pais?
   (你出草的原因是什麼?)
106.Saw sqgaliq pais ka Truku sbiyaw.
   (過去太魯閣族一定要出草。)
107.Sqnegaliq pais ka kuyuh na.
   (他把太太當作敵人來殺。)
108.Tggaliq pais kana o pkrkran ka hiya.
   (所有的人都在出草他一個人在顫抖。)
109.Nii nami tmgaliq pais.
   (我們正在出草。)
110.Tmnegaliq ku pais ka embiyax siida han.
   (壯年時我出草。)
111.Ttgaliq na pais o seeraun nami balay.
   (我們很羨慕他殺了敵人。)
112.Gliqan bi pais rudan ta ka breenux gaga .
   (那個平原是我們老人家出草的地方。)
113.Gliqi pais ka euda su hakaw utux.
   (你要走彩虹橋就要取敵人的首級。)
114.Glqanay pais ka snbeytaq dsun mu bbuyu.
   (我要帶去狩獵的刀不要拿來出草。)
115.Glqani pais ka snbeytaq nii.
   (這把刀拿去出草。)
116.Graun su peetaqi ka laqi snaw o ngalun tunux pais tnqian hiya.
   (要使男孩伸張四肢仰睡在睡中會被敵人斬首。)
117.Graanay su peetaqi ka laqi su snaw emptpais.
   (不要讓你殺敵的男孩子伸張四肢仰睡。)
118.Ungat pnegaya na ka snaw ni musa mdkrang o hiya ka paangal tunux pais.
   (一個男人不遵守禁忌去馘首反而會被敵人馘首。)
119.Mkmgdunuq su pais o tqnay knan.
   (你想要殺敵人得靈氣就跟我。)
120.Asi paagdunuq pais ka isu mtama na kumay da!
   (你這個大英雄就去殺敵人吧!)
121.Empgeeluk ta puniq pais ka jiyun ta tmgjiyal.
   (我們要搶奪敵人的槍來打仗。)
122.Gmnegeeluk ku 3 ka smbrangan pais wada mu gliqun.
   (我從被我殺死的敵人手中搶奪了三隻矛槍。)
123.Mgeeluk ku 2 ka pucing pais ni bgay mu sunan ka kingal.
   (我要從敵人手中搶奪得兩把刀一把給你。)
124.Kana gkgikus skuy ga o ggikus mu rnbuq pais.
   (那些用箭竹做成的地窟剌樁陷阱是為敵人而設的。)
125.Gkusi rmbuq ka euda pais.
   (在敵人走的路徑上設置地窟刺樁陷阱。)
126.Mgkala bi aangal na pais ka bukung nami.
   (我們的領袖非常擅於獵敵人的頭。)
127.Taan nami ka mrata pais o msgsilung hmbragan.
   (我們看到敵軍像海一樣多。)
128.Hmut mtgguquh kana ka driq dgiyaq qnbrangan pais mrata.
   (山邊都露出埋伏敵人的散兵坑。)
129.Hhadur mu kana alang ka mnangal ku pais.
   (我獵過敵人首級給部落分享馘首宴。)
130.Gaga hmadur mnangal pais ka alang hiya.
   (那裏的部落舉行馘首宴。)
131.Mkmhadur ku msa su o mnangal su tunux pais?
   (你說想舉行馘首宴你有馘首嗎?)
132.Nphadur su ka mnangal su tunux pais da, ma su mshaya?
   (你馘首過應該舉行馘首宴你怎麼了呢?)
133.Ini hmut phadur ka aji mnangal tunux pais.
   (沒有馘首不會無緣無故的舉行馘首宴。)
134.Tmnhadur nami kana alang, mnangal pais ka qbsuran mu snaw.
   (所有部落的人因我哥哥馘首為他舉行馘首宴。)
135.Phdra su ka aji mnangal pais ha.
   (沒有馘首的別舉行馘首宴。)
136.Phdraw ta duri hkawas ka nengalan pais.
   (我們明年再舉行馘首宴。)
137.Phdrun mu kana alang ka nengalan mu pais.
   (我要為我的馘首給部落的人舉行馘首宴。)
138.Phdrani kana alang namu ka nengalan su pais.
   (為了你的馘首讓部落所有的人舉行馘首宴。)
139.Alang nami hiya o gmnhadut dxgal pais ka maduk tmsamat.
   (我們村子追趕獵物到敵人的獵場上。)
140.Sgniyah mu driq dgiyaq gnhadut mu siyaw pnlaq mhraw ka pais.
   (我把敵人從山邊追趕到海邊。)
141.Hndhadut sapah mhraw mnan ka pais.
   (敵人追殺到家。)
142.Tnhapuy hadur ga o bukung nami mnangal pais.
   (那馘首宴的主人是我們的獵殺敵人的首領。)
143.Hnayuh nami smbu ka pais o wada smpiq smbu 1 hiyi nami.
   (我們沒有射中的敵人,反而殺了我們一個人。)
144.Ghbaraw ta smdungus pais o asi ta ka hbaraw ka ita uri.
   (面對眾多的敵人我們也一定要很多人。)
145.Gnhbaraw mu smbu pais ka puniq lxlax nii.
   (我用過這機關槍射殺很多敵人。)
146.Knhbaraw mrata pais ga o mdka pupu qtahi hnurah.
   (敵人的數目就像窩螞蟻那樣多。)
147.Ini namu angal ka tunux pais o iya hdhik.
   (沒有馘首的別凱旋歡呼。)
148.Dmphdhik mnangal pais ka Truku sbiyaw.
   (以前馘首過的太魯閣族人會凱旋歡呼。)
149.Mangal nami 2 ka pais o emphdhik nami mn2.
   (當我們馘首兩個我們會凱旋歡呼兩次。)
150.Muda hmdhik pngpung ka mnangal tunux pais.
   (馘首回來的人在山峰上凱旋歡呼。)
151.Asi khdhik kana ka tkblnga dgiyaq ga o kla su ha mnangal 5 ka pais.
   (滿山迴盪凱旋歡呼的聲音,原來取了五個首級。)
152.Mneghdhik bi mqaras mnangal pais ka snaw Truku.
   (太魯閣族男人馘首後很喜歡凱旋歡呼。)
153.Msnhdhik nami aji hiya ka mnangal pais.
   (我們為了他不是馘首的人而凱旋歡呼起爭執。)
154.Nhdhik su ka nngalan su pais da, kkla kana alang ga.
   (你應該凱旋歡呼讓部落知道你有馘首。)
155.Ma su phdhik aji hiya ka mnangal pais da!
   (你怎麼讓不是馘首的人凱旋歡呼呢!)
156.Ini pneghdhik ana mnangal pais ka alang hiya.
   (那村落雖然馘首也不會凱旋歡呼。)
157.Mnangal pais ka Truku o shdhik dha pwaela pgkla alang.
   (太魯閣族人馘首時先告知部落凱旋歡呼。)
158.Saw skhdhik ana aji tunux pais ka nangal na.
   (雖然不是馘首他卻一定要凱旋歡呼。)
159.Sknhdhik na mnangal pais ka dmnuuy ita nanak
   (他殺自己人像是向敵人馘首凱旋歡呼。)
160.Smhhdhik bi ka mnlala mangal pais.
   (多次去馘首的需要凱旋歡呼。)
161.Ini tduwa sphdhik txaun ka nngalan pais.
   (自己馘首的不能請別人來凱旋歡呼。)
162.Tghdhik bi risaw ga o qaras na hana mangal tunux pais.
   (那比較會凱旋歡呼的男青年因初次馘首而樂。)
163.Tmhdhik nami embahang nngalan dha 3 tunux pais ka kana alang.
   (我們專門聽他們將三個敵人馘首凱旋歡呼的聲音。)
164.Hdhkaw ta pngpung hdhkan hi ka mangal ta pais.
   (我們要在山峰上馘首凱旋歡呼。)
165.Nnglan tunux laqi pais o hdhkun su uri?
   (連獵到敵人孩子的首級你也要凱旋歡呼嗎?)
166.Hmnegliq nami peypay pais wada nami sdgiyal mkan.
   (我們戰勝並撕毀了敵人的旗子。)
167.Hgliqan nami ka peypay pais.
   (我們撕裂了敵人的旗子。)
168.Tnhhuni nii o ensaan na paangal paah Pais.
   (這施法詛咒的人是他從阿美族那裏學來的。(Pais是指阿美族))
169.Hhniaw ta ka pais gaga.
   (我們對敵人施咒。)
170.Smhhiqur bi ka tprut ta lmngug puniq smbu pais.
   (我們需要用手肘臥著瞄準敵人射擊。)
171.Ini tduwa shragan ka rmuyuk pais.
   (潛伏敵人不能發出咳嗽聲來。)
172.Saw aji empaakla ka pais ryukun o aji mu shragun .
   (不讓敵人知道我潛伏時我不要發出咳嗽聲。)
173.Slhpai nhari ka bkgan tdruy ha.
   (趕快去把停車場整平。)
174.Hmnili su kuyuh knan snduray o saanay ta kmnpais hug?
   (最近你誣賴過我有女人那我們去獵敵人首級可以嗎?)
175.Tnhnang puniq lxlax ga o pais ta.
   (那個擊發機槍聲的人是我們的敵人。)
176.Tmnhtur pais aji ttmay alang ka mrata.
   (軍人忙著阻擋敵人不讓其進入部落。)
177.Htraw ta ttmay dxgal ta ka pais.
   (讓我們阻擋敵人進入我們的土地。)
178.Emphhuqil mtgjiyal pais ka laqi snaw.
   (男人上戰場互相殺戮。)
179.Wada ptghurit alang pais hi ka 1 nami.
   (我們當中有一位因出草在敵方那裡而死。)
180.Wada ptghuyuq snegikus nami ka 1 pais.
   (敵人有一位因我們設置長刺陷阱刺死。)
181.Eicing mu lmngug ka smbu pais.
   (我用獨眼瞄準射敵人。)
182.Dmpsiisug ssbu bali skaya mnan ka pais.
   (敵人用飛彈威嚇我們的人。)
183.Ini keisug pais ka mrmun seejiq.
   (勇敢的人不怕敵人。)
184.Ga mnegisug eiyah kmrmux pais ka alang hiya.
   (那個部落害怕敵人來攻擊。)
185.Ini pnegisug pais rmun ka Truku sbiyaw.
   (以前太魯閣族的勇氣不怕敵人。)
186.Ma saku skneisug pais miisug ttmay sapah mu, hmuya su?
   (你為什麼 把我當成敵人害怕進到我家?)
187.Ksugan ta ka pais do dgiyal ta na da.
   (我們害怕敵人,他們就會勝過我們。)
188.“mjijil alang ta ka pais”msa ka bhangan.
   (聽說:「敵人要來攻擊我們的部落了。」)
189.Dmpgjiras pngpung gdrasan ka dmeangal tunux pais.
   (在山頂上大聲喊叫的是馘首的人。)
190.Enjiras namu mqaras rmgrig ka mnangal namu tunux pais.
   (你們獵到首級後應該高興地跳舞吶喊。)
191.Mdjiras nami mhraw pais ga, tayal qndriqan ka pais.
   (我們一面嘶聲吶喊一面追擊敵人時,敵人逃命奔跑。)
192.Drasan mnangal tunux pais ka pngpung gaga.
   (那個山岡是獵首者大聲叫喊的地方。)
193.Mnjiyah nami qmburang pais ka laqi su.
   (你的兒子曾在我們旁邊跟我們一起埋伏敵人。)
 
 
 
Flag Counter
總流量:29853人 (自2023/4/25迄今)

版權宣告 Copyright (C)2014 All rights reserved.花蓮縣秀林鄉公所
Host by花蓮縣政府教育處 from 2023
網站維護:Lahang