PusuPatasKariTruku
太魯閣族語線上簡易字典查詢系統(文字版)

 
 
(你好!你現在的位置:查詢> 單字詳細資料)
 
 
單字
所屬字根
百科類別
bru

samat (動物)
中文翻譯
詞性
小豬
hangan(名詞)
回上頁單字列表
  • 相關的詞語
  • 相關的句子
1.Brunguy o kmeadas ku 3 ka bgay mu hyaan.
   (我很想帶三個背簍給他。)
2.Gneagiq mu psdka pkdakil bru ka sapuh nii.
   (我用這個藥來讓長不好的小豬長成一樣大。)
3.Iya qsgeagiq mdakil ka bru su, mqsuqi hbaraw dga.
   (當然你的小豬長不齊,因為太多了。)
4.Tgeagiq bi mdakil ka bru ga o kla tbsuran.
   (那長不齊的小豬是原來肚子裡都是蛔蟲。)
5.Psgiqa su pkdakil bru babuy.
   (不要使小豬長不齊。)
6.Gmnealang ku gmbarig brunguy o ngalun dha balay.
   (我沿著村落賣背簍賣得很好。)
7.Amung bruling.
   (通心樹粉。)
8.Pgeanak bru tealax munuh.
   (把小豬分開斷奶。)
9.Nakay su ka bru ini tduwa nakan na.
   (你不要讓還在哺乳的小豬分開。)
10.“mkmeapa ku 1 bru su”sun mu rmibaq rmngaw ga, asi kla ka tama wauwa da.
   (我對他引喻說:「我想要帶你一隻小豬 。」女兒的父親一聽就知道了。(娶小女兒))
11.Mnegeapa bi brunguy ka kuyuh.
   (婦女喜歡揹背簍。)
12.Paan mu bunga ka brunguy.
   (背簍是我揹地瓜的。)
13.Paay su btunux ka brunguy.
   (背簍別拿來揹石頭。)
14.Keetaanay su sapah embbruwa ka laqi su.
   (不要讓你的女兒嫁給爭吵的家。)
15.Maaawing liwang ka nbruyan qnthran.
   (原來肥胖現在變得瘦小。)
16.Ppeawing mu psthiyaq mhuma ka bruling gaga.
   (我把通心樹種的間隔很大。)
17.Teewingaw mu psthiyaq mhuma ka bruling.
   (我要種的通心樹間隔很大。)
18.Pneax na msaang mnbbruwa mrrawa ka laqi o asi gseesu.
   (他對大吵大鬧的孩子喝令叫罵時,孩子馬上就安靜了。)
19.Gigaw ta ka brunguy.
   (讓我們把背簍燻乾。)
20.Gigay ta ka qwarux tunun brunguy.
   (讓我們把編背簍的黃藤燻乾。)
21.Beexun su knuwan ka qmbrungan su payay?
   (你何時要在稻子收割後的田地除草?)
22.Gnbahu mu marig ka bru gaga.
   (那小豬是我用黃藤製衣箱買來的。 )
23.Hmut mhhalig mhada knbaka qbrungan ka payay su da.
   (你的稻子已經熟的可以收割了。)
24.Nbaraw ka pqyaan mu brunguy ga, ki ka ini dhqi mangal laqi.
   (我背簍掛在高處,這樣孩子才拿不到。)
25.Kmsbarig ku brunguy munan ga, embarig namu?
   (我想賣背簍給你們,你們要買嗎?)
26.Brigay ta 1 brunguy su, piya pila?
   (我們買你的一個背簍要多少錢?)
27.Ga sgbasur uwit qbrungan hi ka laqi su.
   (你的孩子在和割稻懶散的人一起。)
28.Dmpsbayu tminun brunguy ka alang hiya.
   (那部落的人是編窄小的背簍。)
29.Tmnbayu ku tminun brunguy o aji hbraw ka smkuxul.
   (我編過窄小的背簍沒有很多的人喜歡。)
30.Emptbbaraw ku gmaaw qwarux peaway mu brunguy.
   (我要挑取長的黃籐作為編背簍的緯線。)
31.Sbragan na tmeetu ka qwarux geaway brunguy.
   (他把要作為背簍緯線的籐條砍的長些。)
32.Tayal bbruq ka baga su.
   (你的手有很多水泡。)
33.Dmbbruq qaqay mksa ka dhiya.
   (他們是走路腳會起泡的人。)
34.Pbaya qmpah ka laqi mu o ini biyaw embbruq baga na.
   (我的孩子不熟悉工作,他手很快就起水泡。)
35.Gbbruq mu smapuh snqmaan ka sapuh nii.
   (這個藥是我要用來治療灼傷起水泡的。)
36.Gmbbruq ku mruq nalaq esig ga, sbburaw knux ka duma.
   (我擠破的濃瘡,有些爛的發臭了。)
37.Gnbbruq su mruq ka qumi o qdaani ki da.
   (你用來擠破水泡的針就丟掉了。)
38.Maabbruq sngqmaan qbulit patus ka kana hiyi na do, yaa ima ini klai qmita da.
   (他被火藥灼傷使全身起水泡,認不清他是誰。)
39.Mgbbruq qaqay mu ka bbruq qaqay na.
   (他起水泡的腳像我的一樣。)
40.Mnbbruq ka qaqay mu o wada empruq da.
   (我起水泡過的腳,已經破了。)
41.Mnegbbruq bi seeksa ka qaqay mu.
   (我的腳走起來容易起水泡。)
42.Msnbbruq ku snqmaan dqras mu o naqih bi kuxul mu.
   (我為了我的臉被灼傷起水泡我很難過。)
43.Nbbruq kana binaw dapil su ga, sita su mksa?
   (若你的腳掌都起水泡看看,看你能不能走路?)
44.Pbbruq bi hirang ka hana ta prajing mhaal.
   (我們初次扛東西,肩膀很會起水泡。)
45.Pnbbruq su manu ka baga su?
   (你的手做什麼起水泡?)
46.Ana mksa thiyaq o ini pnegbbruq qaqay na ka baki na.
   (他的祖父既使走遠路,他的腳不容易起水泡。)
47.Wada ptgbbruq snqmaan dndang ka laqi na.
   (他的孩子因為滾水燙傷起水泡而死。)
48.Npaan mu mshjil napa o asi qbbruq ka hirang.
   (我背得很重的東西使肩膀起水泡了。)
49.Qmnbbruq ku qmita ngahut baga lupung mu.
   (我把朋友手上的肉繭看成是水泡。)
50.Qnbbruq sngqmaan dqras na o saw smtali qtaan.
   (他被火灼傷起水泡的臉看起來很恐怖。)
51.Aji qqbbruq qaqay su o krmili ramil galiq.
   (為了不使你的腳起水泡就穿布鞋。)
52.Smbbruq bi baga ka gmqhuni.
   (砍樹很會使手起水泡。)
53.Sqbbruq baga ka smaax qhuni.
   (劈木頭的手會起水泡。)
54.Sqnbbruq mu qmita ka luqih laqi ga msnalaq.
   (孩子出濃的瘡我看成是起水泡。)
55.Tbbruq baga qqeepah kana o saw hrahu baga na tgblaiq ka hiya.
   (所有人的手都因工作起水泡,他的手光滑。)
56.Tgbbruq bi baga na ga o drumut na qmpah.
   (那手比較會起水泡的是因他很認真工作。)
57.Nii ku tmbbruq smapuh sngqmaan.
   (我在治療因燙傷起的水泡。)
58.Tmnbbruq ku qaqay kuyuh mu mruq o yaku ka pweela pkkran.
   (我擠破我妻子腳的水泡時,我先發抖。)
59.Ttbbruq na smapuh o mkla balay.
   (他很會治療水泡。)
60.Tbbrqi mruq bbruq qaqay tama ka isu.
   (你去幫你父親擠破腳的水泡。)
61.Gmbeyhuy ku xiluy ga, embbruq ka baga mu.
   (我弄彎鋼筋時我的手起泡了。)
62.Sbeyhuy mu smkur bunur brunguy ka baki mu.
   (我幫祖父的背籠骨架弄彎。)
63.Bhyanay misu haya smkur ka bunur brunguy su.
   (我幫你弄彎背籠的骨架。)
64.Knsbgihur na snii o thiyan bruwa.
   (上次的颱風伴隨著雷電。)
65.Nsbgihur binaw baka qbrungan ka payay ga, ini rangi ana 1 dmux.
   (可以收割的稻子若颱風看看連一粒稻穀都不會留下。)
66.Nbgurah bi ka brunguy ga bsiyaq do mkatay npaan na bunga.
   (原來新的背簍因揹地瓜用久了會破。)
67.Sbgrahanay misu tminun ka brunguy paan su payay.
   (我要幫你重新編你要揹稻子的背簍。)
68.Pnbhbih na mtakur mqapi ka brunguy.
   (她因重摔跌倒造成她的背簍被壓扁。)
69.Sknbhbih na msru knthuk ka bru do mtgluqi da.
   (他把小豬當作公豬重重的摔下致使腦漿溢出。)
70.Mkmbhruy ku bunur brunguy ka sayang.
   (現在我想弄彎背簍的龍骨。)
71.Msnbhruy nami bunur brunguy.
   (我們為了背簍的龍骨彎曲發生爭執。)
72.Tama su ka tnbhruy bunur brunguy nii.
   (弄彎這背簍的龍骨是你的父親。)
73.Ttbhruy na bunur brunguy o mslikaw balay.
   (他弄彎背簍的龍骨很快。)
74.Bhryani ha smkur ka bunur brunguy baki su.
   (你把你祖父的背簍龍骨弄彎。)
75.Ima ka tnbilaq brunguy nii?
   (這小的背簍是誰的?)
76.Ttbilaq na tminun brunguy o ini kla tminun paru.
   (他編小的背簍是因為不會編大的背簍。)
77.Sknblung mu hnang bgihur ka bruwa.
   (我把打雷「blung」聲當作是颱風的聲音。)
78.Tgblung bi hmnang pusu ga o bruwa.
   (那發出「blung」聲的來源是打雷。)
79.Gbngciay ta rmangi ka bru babuy tbgun ta.
   (我們要選巨大的豬仔留下來養。)
80.Kmnbowng hnang gsilung hnang bruwa ka payi mu.
   (我祖母把雷聲當作海浪「bowng」的聲音。)
81.Mgbowng hnang pspruq btunux ka bruwa shiga.
   (昨天的雷聲像炸石頭發出「bowng」聲一樣。)
82.Gmnbownuk ku pmblux bru babuy ni wada ku na ha ngalan.
   (我訂過的肥豬仔被他拿走了。)
83.Tbrwanay misu ha pqita ka bru ga mtbowraw nbuyas bubu na hug?
   (我讓你看看小豬在母豬腹內彈動的情形好嗎?)
84.Msnbraw bru nbuyas na tlngun ka kuray babuy o msaang balay.
   (母豬會為其懷在肚子裡的胎兒被摸時,易被激怒。)
85.Tgbraw bi nbuyas ga ka hbaraw bru na.
   (那隻懷胎多隻的母豬肚子較鼓脹。)
86.Tmnbraw ku rmangay nbuyas babuy mu aji biyaw tmbru.
   (我曾欣賞母豬快生產在蠕動的小豬。)
87.Mkmbreebu ku bi ga dha qbrungan o ini usa qaqay mu.
   (我想踏亂他們要收割的農作物但我做不下去。)
88.Msnbreebu payay qbrungun ni ini ptrnaw mssuri.
   (他們為了要收割的稻被破壞而嚴重互相對罵。)
89.Iya brbui ka payay, naqih qbrungan.
   (不要把稻米弄亂不好收割。)
90.Bru sun ka hana mntucing o babuy, bowyak ni kumay.
   (剛出生的豬、山豬及熊都稱「bru」。)
91.Kana brbru ga o pnsikan tbuwax mu kana.
   (那些小豬是我公豬配的種。)
92.Dmptbru babuy sbrigun na ka dhiya.
   (他們是專賣小豬的人。)
93.Hmut embbru urat hduq na ka kuyuh gaga.
   (那婦女腳窩上有很多血管凸出。)
94.Emptmbru knuwan ka babuy su da?
   (你的豬什麼時候要生小豬?)
95.Empttbru ku bowyak prnaun mu.
   (我要養小山豬。)
96.Gbru ta ptjiyal ka bowyak msa ku o asi lu mtgiril (mtkuwir waqit) ka tjiyal.
   (我希望是挾到小山豬卻挾到了老山公豬(獠牙)。)
97.Ggbru mu gmabul ka rawa nii.
   (這籃子我要用來裝小豬的。)
98.Mnsa su gmbru kumay ni wada su na manu bubu na!
   (你專抓小熊時,母熊沒有對你怎樣喔!)
99.Gmnbru ku ptjiyal bowyak ka shkawas.
   (我去年專捉過小山豬。)
100.Gnbru mu kana ka dxgal mu.
   (我所有的地是用小豬換來的。)
101.Asi kbru kana ka libu babuy na.
   (他的豬圈都是小豬。)
102.Saw kkbru nanak ka brigun su o niqan naku uri.
   (如果你只買小豬的話我那裏也有。)
103.Ma su kmnbru babuy mu, mmenu duri ka knthuk sun su?
   (你怎麼把我的豬看成是小豬,你說公豬該多大呢?)
104.Knbru na o sbbru uqan.
   (小豬吃起來有小豬味。)
105.Maabru babuy ka bru bowyak tnbgan.
   (養的小山豬會變成小豬。)
106.Mgbru babuy mu ka bru bowyak su.
   (你小山豬像我的小豬一樣。)
107.Mnegbru bi sbalung ka bru bubu babuy na.
   (你的母豬生很多小公豬。)
108.Mntbru sknuwan ka babuy su?
   (你母豬什麼時候生過小豬的?)
109.Msnbru na mkan seejiq ka kumay.
   (熊為了自己小熊會攻擊人。)
110.Mtgbru emptucing ka babuy su da.
   (你的豬露出小豬要生了。)
111.Nasi mtmbru ka babuy su o yaku embarig kana hug?
   (如果你母豬生小豬的話我要全部買下來可以嗎?)
112.Nbru mu ka ga na tbgan gaga.
   (他養的小豬原來是我的。)
113.Ini paabru bowyak ka bru kumay.
   (小熊不會成為小山豬。)
114.Ga inu sapah na ka ga pbru mqalux?
   (專養黑小豬的人家住哪裏?)
115.Ini pgbru hnigan na ka bru o smiyus.
   (生畸形小豬會不吉利。)
116.Ini pnegbru qlapan ka babuy na.
   (他養的母豬不會生小豬。)
117.Pntbru mu mn5 ka bubu babuy mu o mha mn6 na sayang da.
   (我養的母豬生過五次小豬了而現在是第六次。)
118.Ini ptbru babuy ka seejiq kiya.
   (那人在養沒有生小豬的母豬。)
119.Wada ptgbru ka bubu babuy mu.
   (我的母豬為了生小豬難產而死。)
120.Sbbru knux na ka bru.
   (小豬有小豬的味道。)
121.Sbru ka keelgan bubu babuy na.
   (我的母豬的豬種會生很多的小豬。)
122.Miyah sgbru mu malu ghak ka hbaraw bi.
   (有很多人來選我的小豬因我小豬的品種很好。)
123.Saw skbru bowyak ka mtabug bowyak.
   (養山豬的人老是養小山豬。)
124.Sknbru na kumay qmita ka tatat huling.
   (他把小狗看成是小熊。)
125.Smbbru bi ka ga psruway tmabug babuy.
   (養小豬的人需要很多的小豬。)
126.Ga tmbbru hana ga tmbru ka babuy na.
   (他在照顧剛生小豬的母豬。)
127.Tmbru ka bubu kumay o ungat bi sdlihan saang.
   (母熊在生小熊時,非常烈怒而無法靠近。)
128.Tmnbru sknpatan ka babuy mu.
   (四天前我的母豬生過小豬。)
129.Tmntbbru ku babuy o hmut ku sbbru knux da.
   (我嬉戲小豬全身都是小豬的味道。)
130.Ttbru na bowyak o huya bi usa qnqan bowyak.
   (他經常捉小山豬差一點被山豬咬死。)
131.Tbrua su gmeeguy bru mu.
   (你別專偷我的小豬。)
132.Tbruan mangal ka bowyak do ini rana da.
   (捉了小山豬山豬就不會繁殖了。)
133.Tbruaw ta pxal duri ka bubu babuy gaga.
   (我們再一次讓那母豬生小豬。)
134.Tbruay ta ha qmrak binaw babuy ga, msaang o.
   (讓我們專從母豬懷中抓小豬,會生氣的。)
135.Tbrui babuy bhgay ka yamu.
   (你們讓母豬生小白豬。)
136.Tbruun mu snikan bowyak ka babuy mu.
   (我要把我的母豬配山豬來繁殖。)
137.Tbruani libu ka babuy su.
   (讓母豬在豬舍裡生小豬。)
138.‘bruh’ mtmay sun ka sapah ni bling.
   (進入家門及洞都叫 「bruh」。)
139.Yamu o dmbruh hmut mtmay sapah seejiq ini pwaela kari.
   (你們是未先問就隨便「bruh」進入別人家的人。)
140.Dmptbruh mtmay sapah seejiq miing geuyan ka dhiya.
   (他們「bruh」進入別人的家要找偷的東西。)
141.Empbruh ku mtmay sapah su saman.
   (明天我會「bruh」進你的家。)
142.Emptbruh mtmay blbling miing qrapan mnegliing seejiq ka qpahun dha.
   (他們的職業是專門「bruh」進入各山洞要抓躲藏在裡面的犯人。)
143.Gbruh mu mtmay sapah pskluwi mtqita ka tama mu.
   (讓我父親驚喜見到我,我就「bruh」進入家門。)
144.1 mneudus babuy nii o ggbruh mu bgay mtmay sapah lupung.
   (我要用這一頭豬「bruh」進入我朋友的家。)
145.Gmbruh mtmay sapah seejiq miing buur ka empeedawi.
   (懶惰的人「bruh」進入別人的家討飯吃。)
146.Gmnbruh ku mrmux bling lhngaw qmrak klaway kangi ka yaku.
   (我曾「bruh」進入岩洞抓蝙蝠。)
147.Gnbruh mu mtmay libu qmrak ka mtali bi rudux.
   (我用「bruh」進入雞籠去抓很怕被抓的雞。)
148.Kkbruh su mtmay sapah dangi o maadas su manu?
   (你突然「bruh」進入愛人的家你要帶什麼東西?)
149.Knbruh na likaw mrmux bling ka qowlit o ana ngiyaw ini skla.
   (老鼠快速地「bruh」進入洞裡連貓都趕不上。)
150.Mgbruh ttmay mu sapah na mtmay rhngun mu ka tama su.
   (你父親「bruh」進入我家門就像進入他家門一樣。)
151.Mkmbruh ku mtmay sapah na o ini psixal knan.
   (我想「bruh」進入他的家不歡迎我。)
152.Mkmpbruh pstmay lqian mu sapah baki na o tna mkla ka baki na da.
   (他想讓我孩子「bruh」進入祖父的家他祖父早就知道了。)
153.Mnbruh mtamay o wada mlatat duri.
   (曾「bruh」進入又出去了。)
154.Mnegbruh bi mrmux rangah qhuni ka rapit.
   (飛鼠很喜歡「bruh」進入樹洞。)
155.Msnbruh mtmay sapah wauwa ka 2 risaw.
   (二個男青年為了「bruh」進入小姐家爭風吃醋。)
156.Nbruh su mtmay nhari, ma su mgaya knan!
   (你應該趕快「bruh」進入,你對我有什麼顧忌!)
157.Pbruh bi pstmay sapah ka Truku.
   (太魯閣族喜歡叫人「bruh」的進入。)
158.Pnbruh na pstmay ka laqi o huya qlqah nhapuy.
   (他讓孩子「bruh」進入差一點踏到飯。)
159.Ini pnegbruh mtmay sapah ka seejiq o bsu na.
   (吝嗇的人不會隨便「bruh」進入別人的家。)
160.Wada ptgbruh mrmux bling ka seejiq kiya.
   (那人因「bruh」掉進洞裏而死了。)
161.Bsiyaq bi ini ku qita tmaan ka sbruh mu mtmay sapah na.
   (我因很久沒有看到父親就「bruh」進入他家。)
162.Sgbruh ku mtmay sapah lupung na.
   (我跟著「bruh」進入他朋友的家。)
163.Saw skbruh mrmux bling ka quyu.
   (蛇老是「bruh」進入洞裡。)
164.Sknbruh na mtmay sapah na ka sapah mu.
   (他「bruh」進入我家當作他家一樣。)
165.Smbbruh bi tmayan sapah ka musa qmita wauwa.
   (需要很多次「bruh」進入小姐的家提親。)
166.Spbruh na pstmay sapah knan o pplug na ga tmikan hlama.
   (他讓我「bruh」進入他家正好他在搗糯米糕。)
167.Tbbruh mtmay kana ka seejiq.
   (眾人都同時「bruh」進入。)
168.Tgbruh bi mtmay qmpahan ga ka bowyak.
   (山豬是比較會「bruh」進入田裡的。)
169.Tmnbruh bi mtmay bbuyu ka rudan mu.
   (我父親專門「bruh」進入過深山打獵。)
170.Ima tnbruh mtmay ka qrunang hiya?
   (是誰「bruh」進入過那裏的獵場?)
171.Ttbruh na mtmay alang nami o miyah tgkla wauwa.
   (他經常「bruh」進入我們的部落是來觀察小姐。)
172.Bruha su mtmay bbuyu ka niqan gaya.
   (犯禁忌的就不要「bruh」進入深山。)
173.Bruhan na pstmay libu ka rudux na.
   (他讓他的雞「bruh」進入雞籠裏。)
174.Bruhaw ta pstmay qnalang ka babuy qqrapun.
   (要抓的豬我們把牠「bruh」進入圍攔裏。)
175.Bruhay ta pstmay sapah ptasan ka laqi empatas.
   (我們讓孩子「bruh」進入學校讀書。)
176.Bruhi pstmay sapah ka rudan.
   (讓老人「bruh」進入家裏面。)
177.Bruhun mu pstmay risaw ka wauwa da.
   (我要讓年輕人要「bruh」進入我家向女兒提親。)
178.Bruling o malu bi smluun lblak.
   (通心樹很好拿來作紙。)
179.Brunguy o tninun qwarux.
   (背籃是黃藤編織的。)
180.Qmita ku nhapuy su do o ‘bruq ’ rmqun ku tuyuq da.
   (當我看到你煮的飯時使我「bruq」吞下口水。)
181.Bbruq wada trbung gsilung ka ruru hiyug.
   (企鵝「bruq」一一潛入海裏。)
182.Mrata dmtpbruq mtmay gsilung ka dhiya.
   (他們是潛水兵。)
183.Empbruq ku mimah qsiya, tayal huwaw mu.
   (我非常的渴,我要「bruq」聲喝水。)
184.Empnbruq mnbuwa ka pnsaya su ga da.
   (你煮的開水要「bruq」聲滾燙了。)
185.Emptgbruq ku gsilung mhuqil.
   (我要「bruq」聲跳海自殺。)
186.Saw ki ka mnarux hiyi su o gbruq su mimah sinaw na?
   (你身體病的這樣,你還要「bruq」聲猛喝酒嗎?)
187.Gmbruq ku mimah ka sinaw ga, ini mu tuku ka smcicih mimah da.
   (我「bruq」聲猛喝酒,因小酌對我來說是不夠了。)
188.Gnbruq hnang glu na rmqun o mdka hnang glu su.
   (他「bruq」聲喝水喉嚨發出的聲音像你一樣。)
189.Mgbruq hnang glu mirit rmqun ka huling su.
   (你的狗吞食喉嚨發出來的「bruq」聲跟山羊相似。)
190.Mnbruq mnbuwa suni na ka nhapuy su.
   (你煮的飯早已「bruq」聲沸騰了)
191.Mnegbruq bi hmnang glu na rmqun ka baki su.
   (你祖父吃下東西喉嚨很容易被聽到「bruq」的聲音。)
192.Mqmbruq ku mimah ka qsiya o ungat ka qsiya da.
   (我想「bruq」聲大口喝水但沒有水了。)
193.Msnbruq nami mimah qsiya ini phhjiq uqun huwaw.
   (為了口渴「bruq」聲喝水他們互不相讓而爭吵。)
194.Muda ku pbruq peimah lpungan mu do asi ku pksnguhi bsukan.
   (朋友請我「bruq」聲喝酒,讓我醉醺醺不醒人事。)
195.Pmbruq mimah qsiya.
   (「bruq」聲猛喝水。)
196.Asi su ka pnbruq mimah bgu?
   (你一定要「bruq」聲猛喝湯嗎?)
197.Ini pnegbruq smpung mimah sinaw ka seejiq o ana rabang.
   (不會「bruq」聲猛喝酒的人真的很好。)
198.Pajiq pntbruq dndang ka malu bi uqan.
   (「bruq」聲燙青菜非常好吃。)
199.Pntgbruq ku dha ptucing rbuq.
   (他們把我「bruq」聲推下坑裏。)
200.Wada ptgbruq nimah na sinaw ka hiya.
   (他因「bruq」聲喝酒過量而死。)
201.Qnbruq hnang glu na rmqun o mdka hnang glu su.
   (他吞食喉嚨發出大的「bruq」聲跟你一樣。)
202.Wada sgbruq trima yayung lqian su ka laqi mu.
   (我孩子跟著你孩子到河裏「bruq」聲游泳。)
203.Sknpmbruq na mimah qsiya ka sinaw.
   (他把酒當作水「bruq」聲喝。)
204.Smbbruq bi bhangan ka qlu kacing kmnru mskan.
   (牛反芻吃的時候「bruq」聲音很大。)
205.Snegbruq na mimah ka bgu layan do snquan da.
   (他「bruq」聲的猛喝綠豆湯而噎到。)
206.Spbruq na peimah knan ka bgu rudux.
   (他讓我「bruq」猛喝雞湯。)
207.Spmbruq na mimah ka sinaw do ungat ka mahun lupung da.
   (他把酒「bruq」猛喝而沒有酒給朋友喝了。)
208.Saw sqbruq trbung qsiya ka ruru.
   (鴨子老是「bruq」聲潛入水。)
209.Sqnbruq na mimah qsiya ka sinaw masu.
   (他把小米酒當作水「bruq」猛喝。)
210.Tbbruq trima yayung kana ka laqi o saw rngayun.
   (孩子都同時「bruq」聲進入河水中洗澡很可愛。)
211.Tmnbruq ku mimah bgu rapit ka sgbiyan o ana sayang ida ku mtkla na.
   (昨晚我一直「bruq」猛喝飛鼠湯到現在我還回味無窮。)
212.‘brus’msa hmnang wada qduriq ka kumay.
   (熊「brus」一聲被嚇跑走了。)
213.Ima ka ga msa ‘brut ’ uyung hiya, sai qmita.
   (過去看看誰在後院發出「brut」聲。)
214.Bbrut msa hmnang ni ini mu qtai ka seejiq.
   (聽到有「brut」聲音我卻看不到人影。)
215.Empbrut nami dhuq nhari sapah su.
   (我們會「brut」聲很快到你家。)
216.Gbrut mu ptalang ka kacing.
   (他讓小牛發出「brut」的跑步聲音。)
217.Ga gmbrut psluhay rmgrig laqi mha psdka ka wauwa su.
   (你女兒「brut」聲在教要去跳舞比賽的小孩。)
218.Gmnbrut ku tmalang mmgrbu ka yaku.
   (我每天早上「brut」聲跑步過。)
219.Gnbrut mu ptalang ka wawa kacing rwaan mu.
   (我戲耍小牛發出「brut」蹦跳聲。)
220.Asi kbrut mtmay nhari, ma su jiyax tleelu?
   (立刻「brut」聲進來,你怎麼慢吞吞的呢?)
221.Aji su kkbrut phnang mksa o kneelay ka mksa.
   (如果你走路不出「brut」聲就輕輕的走。)
222.Knbrut na tmalang o mdka brut kacing.
   (他像牛「brut」走路的聲音。)
223.Mgbrut mu rgrig na ka risaw su.
   (你兒子「brut」舞步聲像我一樣。)
224.Mkmpbrut ku prgrig laqi mu o ini jijil qnthran hiyi na.
   (我想讓我孩子「brut」聲跳舞但他胖得跳不起來。)
225.Mnbrut nami tmalang hmrapas ka shiga.
   (昨天我們一起「brut」聲跑步玩耍過。)
226.Mnegbrut bi gmgrig ka risaw ni wauwa Truku.
   (太魯閣族的男女容易「brut」聲跳舞。)
227.Msnbrut nami tmalang pskiyux bi knan ka snaw mu.
   (為了我先生強迫我「brut」聲跑步而發生爭執。)
228.Nbrut su nanak rmgrig, ma su asi ka yaku uri?
   (你應該自己「brut」聲跳舞就好了,為什麼一定要我跳呢?)
229.Pbrut bi hmnang tmalang ka rqnux.
   (水鹿發出「brut」很響亮的跑步聲。)
230.Pnbrut bi ptalang paah bilaq ka laqi o ini knru mslikaw tmalang.
   (讓小孩子從小「brut」聲的練跑,果然跑的快。)
231.Ini pnegbrut hmnang tmalang ka ngiyaw.
   (貓不會有「brut」的聲音跑步。)
232.Ppbrut bi ptalang mmgrbu plhlah pngpang lqian na ka tama mu.
   (我父親常叫孩子在早上「brut」的蹦跳跑步,來使孩子解脫苦澀。)
233.Wada ptgbrut tmalang mrmux rbuq ka swayi su snaw.
   (你弟弟因「brut」 聲跑步掉進坑洞而死。)
234.Sbrut hnang gmgrig ka qthur seejiq.
   (肥胖的人跳舞會「brut」聲音很大。)
235.Usa sgbrut tmalang kklhkah hiyi su.
   (你跟著去「brut」聲跑步,使你身體減輕。)
236.Saw skbrut tmalang mrrawa kkdakil na ka wawa mirit.
   (小羊老是會「brut」聲蹦蹦跳跳玩耍使牠成長。)
237.Sknbrut mu hnang mirit ka huling.
   (我把狗「brut」聲當作山羊的聲音。)
238.Smbbrut bi tmalang ka psdka tmalang.
   (賽跑會有很多「brut」跑步聲。)
239.Spbrut mu prgrig kkbiyax hiyi na ka laqi.
   (我讓孩子舞出「brut」聲為使他身體健康。)
240.Tbbrut dhuq kana ka seejiq.
   (所有的人都同時「brut」聲到達。)
241.Tgbrut bi hmnang tmalang ga ka kacing mu.
   (那跑步「brut」聲音比較大的是我的牛。)
242.Tmnbrut ku tmalang paah qnlqian mu ka yaku.
   (我一直從孩童時就「brut」聲跑步。)
243.Ssqaras nami kndsan ka ttbrut nami rmgrig.
   (我們經常「brut」舞步聲使我們人生的快樂。)
244.Bruta su rmgrig ka ga knrxan ha.
   (你別在人生病中跳舞發出「brut」聲音。)
245.Brutan gmgrig ka ga ptasan laqi do ini sjiyal matas da.
   (在學校裡「brut」聲跳舞會讓學生不能上課。)
246.Brutaw ta ptalang ka laqi.
   (我們要讓孩子「brut」聲蹦跳跑步。)
247.Brutay ta ptalang mrrawa ka wawa kacing.
   (我們讓小牛「brut」聲蹦跑玩耍。)
248.Bruci prrawa kdakil na ka wawa mirit.
   (讓小羊「brut」聲蹦跳玩耍使牠成長。)
249.Brutun mu prgrig ka laqi kkbiyax dha.
   (我要讓小孩子舞出「brut」聲音使身體健壯。)
250.Brutul hiyi su ga o hnyaan su?
   (你發腫的身體怎麼引起的?)
251.Dmptbrutul smapuh o ga inu sapah na?
   (那些專治發腫的家住那裡?)
252.Embbrutul waru na ka rudux kawa.
   (火雞的脖子很多肉瘤。)
253.Embrutul mluqih qnqan sliliq ka rayuh kacing.
   (牛的大腿內側被牛蝨咬得發腫生瘡。)
254.Ini su krbuli ka laqi o empeebrutul qnqan rngji.
   (你沒給孩子穿褲子會給蒼蠅咬發腫。)
255.Empsbrutul papak na knrudan ka bubu rudux ga da.
   (那個母雞老的腳會有肉瘤。)
256.Hiya ka emptbrutul smapuh qnqan sliliq rayuh kacing.
   (他是專門治療牛腿內側被牛蝨子咬發腫的。)
257.Gbrutul mu meytaq smapuh ka qumi nii.
   (這個針是我用來注射發腫的。)
258.Gmbrutul mkan waru rudux kawa ka baki mu.
   (我的祖父挑火雞脖子的肉瘤吃。)
259.Gmnbrutul pkmalu smapuh kiya o wada tbarah isil da.
   (那個治好過發腫的已經搬到別的地方了。)
260.Gnbrutul su meytaq ka qumi do qdaani ki da.
   (你用來注射過發腫的針就要丟棄。)
261.Qnyutan ku 5 bgiya ga, asi kbrutul kana hiyi mu.
   (被五隻虎頭蜂螫得我全身發腫。)
262.Aji kkbrutul ka qnqan pngasuy o rsuhi brayaw.
   (如果不使被毛毛蟲咬得發腫就擦姑婆芋。)
263.Kmnbrutul qmita ngahut baga mu ka kuyuh su.
   (你的妻子把我手上的肉繭看成是發腫。)
264.Knbrutul hiyi na o srngat na knrxan.
   (他滿身是發腫痛得呻吟。)
265.Qnqan kuwi ka laqi ga o maabrutul da.
   (孩子被蟲子咬會發腫。)
266.Mgbrutul mu ka brutul waru na.
   (他脖子的肉瘤像我的一樣。)
267.Mnegbrutul bi kguhan ka hiyi o niqan mnarux na.
   (抓養很容易發腫的身體是有病的。)
268.Msnbrutul ku qnqan rudu pngasuy do saan mu smaruk ka pngasuy da.
   (我因被毛毛蟲的繭咬發腫就去燒毛毛蟲。)
269.Nangi na mtgbrutul ka kneguhan mu o asi mu pstlxi dndang nhari.
   (我抓養稍微露出發腫的我即刻用燙水燙。)
270.Nbrutul qaqay mu o wada malu da.
   (我原來發腫的腳已經好了。)
271.Nkbrutul bi ngahut hki baga su ga, sita malu qtaan.
   (若你的手長繭肉看看,會好看嗎。)
272.Nkan su manu ka pbrutul hiyi su o iya uqi ki da.
   (你吃什麼使你的身體發腫就不要再吃那個東西了。)
273.Pnbrutul ku nkan mu qtali ka hiyi mu.
   (我的身體因吃蝗蟲而發腫過。)
274.Ini pnegbrutul hiyi na ana hyaun ka baki mu.
   (我祖父的身體無論怎麼樣不容易發腫。)
275.Wada ptgbrutul qnqan na karang kmuurit ka seejiq kiya.
   (那個人因吃螃蟹中毒發腫而死。)
276.Sbrutul rkrak bubu na ka bru.
   (小豬因母豬而發腫。)
277.Saw skbrutul hiyi na mrkrak ka huling na.
   (他狗的身體老是發癢發腫。)
278.Sknbrutul mu qmita ka ngahut baga na.
   (我把他手上的繭肉看成是發腫。)
279.Smbbrutul bi hiyi mu ka ramus bbuyu.
   (過叢林擦傷使我的身體得很多腫塊。)
280.Ma su spbrutul preeru huling embrutul ka huling su?
   (你U+7232什麼讓你的狗和發腫的狗黏在一起?)
281.Tgbrutul kacing su ka saw ktliun qmita.
   (你的牛發腫看起來很噁心。)
282.Nii ku tmbrutul pstalux dndang brutul laqi.
   (我在煮滾水燙孩子的腫塊。)
283.Tmnbrutul ku rmisuh qbulit kacing mu.
   (我以火灰擦我牛的腫塊。)
284.Ttbrutul na smapuh o 7 hngkawas da.
   (他經常治療腫塊已經有七年了。)
285.Bruwa o saw smiisug hnang na.
   (雷聲很恐怖。)
286.Dmpbruwa alang o ida ddhiya.
   (在村落吵鬧的一定是他們。)
287.Dmptbruwa qmita karat ka qpahun dha.
   (他們的工作是氣象家。)
288.Embbruwa bi msntug ka alang nami sayang.
   (我們村落現在議論紛紛。)
289.Embruwa ni paru bi quyux ka skeeman.
   (昨夜雷雨交加。)
290.Empbruwa namu mrrawa niya na?
   (你們還要繼續吵鬧下去嗎?)
291.Empsbruwa ka saman.
   (明天會打雷。)
292.Gbruwa mu tmaga mhuma ka sangi.
   (我等打雷時種胡瓜。)
293.Gmbruwa msntug alang ptgayus ka bukung nami.
   (我們的領袖去調解部落的爭議。)
294.Gmnbruwa ku embahang hnang na ka skeeman o ini ku taqi.
   (昨晚我聽到他吼叫聲整夜沒睡好。)
295.Gnbruwa mu tmaga mhuma ka sangi o asi spug pungu mghiyi.
   (我等著打雷時種的胡瓜結實纍纍。)
296.Asi bi kbruwa ka knmanan shiga.
   (整夜都在打雷。)
297.Aji na kkbruwa o ungat ka tmkla hmtur.
   (沒有人能夠阻止打雷。)
298.Kmnbruwa embahang hnang qowngu ka baki mu.
   (我祖父把砲聲當成打雷聲。)
299.Knbruwa na shiga o mdka ranaq ka liwaq na.
   (昨天雷電像火一樣大。)
300.Maabruwa tpruq saang ka tama su.
   (你父親罵聲像雷聲。)
301.Mgbruwa hnang na ka asu skiya mrata.
   (軍機的聲音像雷聲。)
302.Mkmpbruwa ku bi saang o mrut saang mu ka kuyuh mu.
   (我很想大發雷霆我妻子把我壓下來。)
303.Mnbbruwa bi ka sapah mu, kla smiyus wah, wada mqspiq 1 ka laqi mu da.
   (我家常常爭吵過原來是詛咒,我家一位孩子死。)
304.Mnbruwa ka sngkaxa o embruwa duri ka sayang.
   (前天曾打雷過,今天又打雷了。)
305.Mnegbruwa bi ka rbagan.
   (夏天很會打雷。)
306.Mnsbruwa ka shiga.
   (昨天一直打雷過。)
307.Sbgihur paru siida, msbruwa do mtlbu ka bgihur da.
   (颱風時,一聲雷動風就漸漸減少。)
308.Msnbruwa saang tama na ni qduriq sapah mu ka laqi na.
   (因他的父親在大發雷霆他孩子就逃到我家。)
309.Nbbruwa mrrawa binaw ka sapah su, aji su empndungus mkan nhapuy.
   (若你家嚷嚷喧鬧看看,你吃飯都不會安心。)
310.Iya paabruwa tpruq ka msaang, siqa ta bi.
   (別像雷聲破口大罵,不好意思。)
311.Karat ka pbruwa .
   (打雷是天氣改變引起的。)
312.Pnbbruwa nami ggaaw bukung alang.
   (我們為了選村長議論紛紛。)
313.Ini pnegbruwa ana hyaun ka alang o ki ka malu.
   (無論發生什麼事不會亂的部落是很好。)
314.Wada ptgbruwa skeeman ka 1 yami hiya.
   (昨晚我們那裡有一位因雷電被打死。)
315.Sbruwa bi ana krpuhan ka yami hiya.
   (無論秋天我們那裏常打雷。)
316.Iya usa sgbruwa alang dha hi ka yamu.
   (你們不要跟著去他們部落那裡嚷嚷議論。)
317.Saw skbruwa saang ka tama o tama bruwa sun dha da.
   (老是破口大罵的父親他們稱為雷公父親。)
318.Sknbruwa mu embahang ka hnang qowngu.
   (我把高砲聲聽成雷聲。)
319.Smbbruwa bi prrawa alang ka seejiq empllingay.
   (很會鬧事的人會擾亂部落。)
320.Tbbruwa na ptgayaw alang o sgkla na bi rmngaw.
   (他調解部落的紛爭很有技巧。)
321.Tgmbbruwa bi sapah ga ka sapah na.
   (那個比較有紛紛擾擾是他的家。)
322.Tmnbruwa ku qmita karat ka yaku.
   (我是專門觀看天上打雷的情形。)
323.Saw bruyan qnthran na o nkan na malu uqun.
   (他身栽肥胖是吃好的食物。)
324.Gaga tmbsbas uraw na nbuan bruwa.
   (他專取被雷破壞的高山細竹。)
325.Knbsiyak munuh bru babuy ga o ensuwil mqqiyut.
   (豬仔爭相吸奶偶爾會互相咬。)
326.Hbaraw ka bru babuy o mnegbsiyak bi munuh.
   (豬仔很容易爭相吸奶。)
327.Sbsiyak mrrawa bru babuy o kkdakil dha.
   (喜歡嬉戲的豬仔是為了要成長。)
328.Tbsiyaka bi munuh bru ka bubu babuy.
   (豬仔爭相吸母豬的奶。)
329.tbsiyakay ta prrawa ka bru babuy Kkdakil na.
   (為了豬仔的成長讓牠們嬉戲。)
330.Gmnbsrux ku prana o mdka bi bruling knrana na.
   (我像通心樹一樣繁植過構樹。)
331.Ana pmbruq mimah o ungat smiyahan kkbsukan na ka tama mu.
   (我父親雖然猛灌酒可就是不會喝醉。)
332.Tgbubu babuy su ka hbaraw bi bru na.
   (你的母豬比較會生很多小豬。)
333.Tbbuaw ta tmabug ka babuy sbrigun ta bru.
   (我們要飼養母豬來賣小豬。)
334.Gbulih ta mtngi marig ka bru, ki ka mdakil bi tbgan.
   (要選購吃得飽滿的小豬,這樣飼養會長得很好。)
335.Gnbuluq mu gmaaw ka busuq o dha brunguy.
   (我挑過熟的李子有二個揹簍。)
336.Qwarux ka bunur brunguy.
   (背簍的龍骨是藤條。)
337.Empeebunur papak brunguy ka nii.
   (這是龍骨會成為背簍的腳。)
338.Emptbunur brunguy ka tama na.
   (他的父親要編背簍的龍骨。)
339.Mkmpbunur ku brunguy waqa ka sayang.
   (我現在想編織開口揹簍的龍骨。)
340.Msnbunur empgeeluk ka mcinun brunguy.
   (編背簍的人都為了龍骨吵架。)
341.Taan mu ga mtgbunur hi ka brunguy su.
   (我看到你背簍的龍骨露出來。)
342.Nbunur brunguy mu ka gaga.
   (那個原來是我背簍的龍骨。)
343.Yahun mu pbunur sunan ka brunguy mu.
   (我要託你做背簍的龍骨。)
344.Ppbunur na brunguy knan ka tama mu o mnduwa bi tmgsa.
   (我父親好好的教導我編織背簍龍骨。)
345.Wada ptgbunur brunguy ka lupung na.
   (他的朋友為了找背簍龍骨的籐條而死。)
346.Saw skbunur brunguy ka mcinun brunguy.
   (編織背簍的人很需要很多背簍的龍骨。)
347.Sknbunur na brunguy bilaq pha ka brunguy waqa.
   (他將小背簍的龍骨作為開口背簍的龍骨。)
348.Smbbunur bi ka tminun brunguy.
   (編織背簍須要很多龍骨。)
349.Ungat bi jiyax mu, nii ku tmbunur brunguy.
   (我沒空,我在作背簍的龍骨。)
350.Tbnuran qwarux ka brunguy.
   (背簍要裝籐條作龍骨。)
351.Tbnuray ta rqling ka brunguy rqling.
   (小的背簍我們要用細小的籐條作龍骨。)
352.Tbnranay ta ha ka brunguy na.
   (他的背簍我們替他裝龍骨。)
353.Tbnrani ha ka brunguy baki su.
   (你祖父的背簍替他裝龍骨。)
354.Gnbqbuq mu erut qnalang o embbruq baga mu da.
   (我搖動圍籬的柱子使我的手都起泡了。)
355.Tduwa bruxun nak mimah sinaw ga! Aji asi ka seepuun mimah!
   (酒可以一個人喝嗎!不是一定要和別人一起喝!)
356.Gbuwan mu sari gmabul ka brunguy nii.
   (這背簍是我要用來裝仔芋的。)
357.Pnsbuwan ima ka sari ga thngay brunguy gaga?
   (那裝滿背簍的仔芋是誰取的?)
358.Tmnbuwan ku sari bhgay ni 10 brunguy waqa knlala na.
   (我取白仔芋多到裝滿十個大口背簍。)
359.Mnegcihung bi dowriq ka amung bruling.
   (通心樹的樹粉很容易進到眼睛。)
360.Encinun su ka brunguy da, lux su mskkadu brunguy dga?
   (你應該編背簍,連破的背簍還在用呢?)
361.Kmcinun su brunguy o iyah ptgsa knan.
   (你想編背簍的話就來向我請教。)
362.Msncinun brunguy ini tgsai do lmingis ka laqi na.
   (他孩子為了沒有教他編背簍爭吵而哭泣。)
363.Ppcsdudul mu tmabug eangal ina ka bru 3 nii.
   (這三隻豬仔我提早養是為了娶媳婦的。)
364.Mkla tamabug babuy ka seejiq o gmdakil gmaaw bru.
   (會飼養豬的人會挑能長大的小豬。)
365.Dqutaw misu ha ka brunguy ga mtucing ayug.
   (落在山谷的揹簍我幫你勾起來。)
366.Gdraani prngat 1 bru ka gaya laqi su.
   (你那違背習俗的孩子為他殺一隻小豬。)
367.Empeedaung dowras ka brunguy na o ini na klai.
   (他不知道他的背簍會勾到懸崖。)
368.Mkmdaung ku brunguy mu ga mtucing ayug.
   (我想要把掉在山谷的背簍勾上來。)
369.Deungaw mu ka brunguy ga spqaya baraw.
   (我要用勾子吊取掛在上面的背簍。)
370.Mdaus ku qwarux tunun mu brunguy ka saman.
   (我明天要剝平黃藤皮編背簍。)
371.Qmuyux siida ga, saw skdaus qwarux ka mcinun brunguy.
   (編背簍者會利用下雨的時候,來剝平黃籐皮。)
372.Pneaway brunguy na o spdaus na knan.
   (他編背簍用的緯線請我剝平。)
373.Tmndaus ku paaway brunguy ka shiga.
   (我昨天專門剝平過用來編背簍的緯線。)
374.Dowsay ta saman ka tunun su brunguy.
   (你要編簸萁的我們明天幫你剝平。)
375.Dowsi nanak ka tunun su brunguy.
   (你編揹簍用的,你自己剝平。)
376.Sdgrilaw mu tminu yaku ka wahug brunguy paan laqi.
   (孩子揹背簍的揹帶我來織成小的。)
377.Sdhriqi bi pkrimu tmabug ka bru babuy su.
   (你的小豬要呵護飼養。)
378.Gdhug mu bunur brunguy ka qwarux dnaus mu nii.
   (我要用削過的細藤條來綁緊背簍的骨架。)
379.Gmntdhug ku brunguy nngari dha.
   (我拿他們剩下的骨架來固定背簍。)
380.Msntdhug nami brunguy naqih tndhgan na.
   (我們為了沒有固定好背籃的骨架爭吵。)
381.Lala ka brunguy do smtdhug bi bunur.
   (背籃很多的就需要固定很多骨架。)
382.Tdhgun mu saman ka brunguy su.
   (明天我會把你的背籃固定好。)
383.Pndmhaw na knan tminun ka brunguy o klaun mu tminun da.
   (他讓我看他編製背簍後,我會編製了。)
384.Pndmux hiyi bruling o qpran bi mkan qbhni.
   (通心樹結的果子,很多鳥喜歡吃。)
385.Ppdngu mu sunan ka brunguy mu qnixan.
   (請你曬乾我被雨水淋濕的背籃。)
386.Tmndrumut bi tminun brunguy paah krsagun na ka hiya.
   (他從年輕時就認真編織背簍過。)
387.Gndudul mu pha laqi gasut uuda qmpah ka brunguy nii.
   (這背簍是我沿著工作起止點放置孩子用的。)
388.Saw emptuku tunun 5 ka brunguy o endulus su lala ka qwarux.
   (能足夠編織五個背籃,你就應多拉一些籐條。)
389.Tgdulus bi qwarux ga o seejiq mcinun brunguy.
   (經常拖拉籐條的人是一位編織背籃的人。)
390.Mnegdunuq bi rnabaw na ka bruling.
   (通心樹的葉很容易變成枯葉。)
391.Sgdunuq bruling mtaqi ka kangi.
   (蝙蝠棲息在通心樹枯葉上。)
392.Ga tmduri tminun brunguy ka baki mu.
   (我的祖父忙著又再編織背簍。)
393.Dhiya ga o dmpdurun bru babuy tbgun dha.
   (他們訂要飼養的小豬。)
394.Msndurun nami brunguy 3 msa ku o 5 msa ka hiya.
   (為了傳話我要三個背簍他說五個而吵架。)
395.Skneegul na wahug brunguy smuyuk ka negul wahug paga.
   (他把背架帶當作背簍的肩帶一樣。)
396.Lanay su bi brunguy mu ka quyu ha.
   (你千萬不可將蛇拴在我的背簍上。)
397.Gneepix mu tminun brunguy ka pupu enlaxan gaga.
   (被丟棄的斧頭我拿來壓住編織的背簍。)
398.Mnegeepix bi bru na mtaqi ka bubu babuy mu.
   (我的母豬很會擠壓小豬睡覺。)
399.Ini pnegeepix bru na mtaqi ka bubu babuy na.
   (母豬不會因睡覺而壓乳豬。)
400.Ga tminun brunguy ka tama mu.
   (我父親在編背簍。)
401.Tmnegaaw ku kmari ka shiga o 1 brunguy ka knrian mu.
   (昨天我挖山藥共挖了一個籠子。)
402.Ima tnegaaw ka 5 brunguy gaga?
   (那五個籠子的山藥是誰的?)
403.Gabul 1 brunguy ka bunga apa su.
   (你要背的地瓜裝在一個揹簍。)
404.Tggaing dha mkksa o embbruq qaqay dha da.
   (因為走比較遠的路他們的腳都起泡了。)
405.Mmgaliq ku pais siida, asi lu bbrut wada qduriq.
   (我正要殺敵人的時候,他們突然「brut」逃走。)
406.Ga mtggasig mtaqi kana ka bru babuy.
   (小豬都聚集在一起睡覺。)
407.Tgsilay ta psuyuk wahug brunguy ka baki.
   (我們請祖父編背簍頭帶。)
408.Ppsgasut na tminun brunguy knan o asi saw uriq rmngaw.
   (他一直堅持的請我編他背簍的起點。)
409.Ggaus mu mapa sayang ka brunguy .
   (今天我要用背簍來揹剮麻後的餘皮。)
410.Msnegaus nami empgeeluk gmabul brunguy.
   (我們搶著把剮麻後的餘皮裝在背簍裡。)
411.Gdrgaw mu tminun qmuyux ka brunguy.
   (我利用雨天閒著來編背簍。)
412.Geaway mu tminun brunguy ka nii.
   (這是編背簍的緯線。)
413.Emptgeaway ku dmaus qwarux geaway brunguy ka yaku.
   (我要剝平黃籐皮編背簍的緯線。)
414.Gmnegeaway ku dnaus tama mu o malu bi seaway brunguy.
   (我用過父親剝平的緯線來編背簍的緯線很好用。)
415.Msnegeaway nami brunguy naqih dnowsan na.
   (我們為了他編揹簍的緯線剝的不好而爭執。)
416.Negeaway su nanak nnisu, ma nnaku ka sgeaway su brunguy?
   (你應自己編背簍的緯線,你為甚麼要用我的緯線呢?)
417.Ngalun mu pneaway brunguy ka qwarux mslagu bi gaga.
   (那直的籐條我要用來編背簍的緯線。)
418.Sknpeaway na brunguy peaway ka rawa.
   (他把編背簍的緯線像編籃子的緯線一樣用。)
419.Smgeaway bi ka tminun lala brunguy.
   (編背簍需要很多緯線。)
420.Mha ku tmpeaway brunguy smqit qwarux ka mkaxa.
   (我後天要去砍籐條編背簍用的緯線。)
421.Tppeaway na brunguy dmaus o hiya ka mkla balay.
   (他擅於剝平黃藤皮來編背簍的緯線。)
422.Geawayay mu brunguy waqa ka llabang gaga.
   (那寬的緯線我用來編開口背簍。)
423.Geawayi brunguy rqling ka dgril nii.
   (那窄的緯線用來編窄小的揹簍。)
424.Gwyanay misu ha dmaus ka peaway su brunguy hug?
   (你要編背簍的緯線,我幫你剝平好嗎?)
425.Gneghak mu layan ka brunguy mu.
   (這背籃是我用綠豆種子換來的。)
426.Ghnkani haya smbarig ka brunguy pnbiyaan na tminun.
   (初次編織的背簍幫他賣的便宜。)
427.3 bi gipu na ka bru babuy mu.
   (我豬只生了三隻小母豬。)
428.Tmtgiya kana o tmbrunguy ku ka yaku.
   (每個人都編小簸箕,而我編背簍。)
429.Gklaanay ta kngkla tminun brunguy ka risaw su.
   (我們讓你的男孩更會編背簍。)
430.Ini na grhingi rnabaw brayaw ka brunguy na mapa bunga do asi qgluq bunga ka lukus na da.
   (他沒有用菇婆芋的葉子圍住背簍,衣服粘上了地瓜液。)
431.Tnegraqil tmbru ka babuy o ini tduwa tbgan.
   (生小豬不順暢的母豬不能養。)
432.Tggrung hmnang ka bruwa do maq quyux paru uri da.
   (雷聲過後就下起大雨來了。)
433.Empgsgas ku bgbaw qwarux tunun mu brunguy rqling.
   (我要把黃籐削成細條來編小背簍。)
434.Tbihi sgsun mu 3 brunguy.
   (我要剉絲的羅蔔有三個背簍?)
435.Asi kgukut nanak ka tunun na, ini cinun brunguy.
   (他就只編鍋墊而已不編背簍。)
436.Pnegumuk su brunguy hi ka rudux o wada mlatat da.
   (你用背簍蓋住的雞已經跑走了。)
437.Ini csngiya sgumuk lungaw ka bruling.
   (用通心樹蕊木塞蓋酒瓶不會漏氣。)
438.Saw skgumuk bruling ka Truku seuxal.
   (以前太魯閣人總是用通心樹蕊封口蓋。)
439.Ungat bruling na ka lupung mu o spgumuk na knan ka lungaw na.
   (我朋友因沒有通心樹蕊他讓我來幫他蓋瓶子口。)
440.Gmuki bruling ka lungaw.
   (瓶口用通心樹蕊蓋起來。)
441.Mtggupuq thngay brunguy napa na gupuq.
   (他揹的背簍裝滿露出飯盒。)
442.Tmnegupuq ku ka snduray han, tmbrunguy ku ka sayang da.
   (之前我都是編飯盒,而現在卻要編背簍了。)
443.Ini bi tgbruq hnabung na psbangah ka mkla bi psbangah.
   (很會燒窯炭的人做的封窯口不會坍塌。)
444.Thhada kana ka payay baka bi qbrungan.
   (稻子都成熟可以收割了。)
445.Brunguy mu nii o gnhagat mu qapal blbul mapa shiga.
   (昨天我用這背簍揹過整串香蕉。)
446.Isu o ghaut brunguy smuyuk gasil nuqih.
   (你用苧麻纖維編背簍的捆繩。)
447.Negul wahug towkan o gnhaut mu brunguy.
   (背網的捆繩是我取自背簍。)
448.Bubu mu ga, shawan na balay kmsapil dmuuy ka smudal brunguy.
   (我母親很珍惜地使用她舊的背簍。)
449.Wada ptghbaraw duma ka bru babuy mu.
   (我的豬因生很多豬仔而有的死亡。)
450.Thbyani peekan tmaan su ka bru bowyak.
   (把小山豬的肚皮給父親吃。)
451.Gisu ku jiyax tmhhici brunguy daun mangal laqi mu saman.
   (我專門留下背簍明天我孩子順路來拿。)
452.Dmpthili tmquli tmabug bru babuy ga o mkla bi pkparu.
   (那些專門養小豬的人很會把豬養大。)
453.Maah ku gmhili bi bru babuy su tbgun mu.
   (我要來挑你小的豬來養。)
454.Gnhili mu bi ka bru babuy ga o hiya ka tgparu bi da.
   (原本我拿最小的豬仔牠是最大的了。)
455.Gmnhipay ku bgbaw qwarux tunun mu brunguy rqling ka suni.
   (剛才我把黃藤削薄來編小背簍。)
456.Gnhiya su tminun ka brunguy nii?
   (這背簍是你為他編織的嗎?)
457.Gnhkraw mu lmamu ka busuq o 3 brunguy.
   (我伸著身體用手摘的李子有三個背簍。)
458.Thhkraw mtaqi kiyig bubu na ka bru.
   (小豬都伸著身體在母豬旁睡覺。)
459.Hhksaw mu psramal mangal brunguy ka miyah smgila knan.
   (我裝著預備拿背簍來面對耽誤我工作的人。)
460.Saw skhlawax qwarux kuxul na ka tama mu tunun na brunguy rqling.
   (我爸爸要編小背簍的黃藤一定要細的。)
461.Hlwaxaw su ka bunur brunguy.
   (別用細的藤做背簍的骨架。)
462.Dmhlpis dmaus qwarux tunun dha brunguy ka dhiya.
   (他們是削薄黃藤用來編背簍的人。)
463.Tnshlpis dmaus qwarux ni o mkla bi psrqling tminun brunguy.
   (削薄這黃藤的主人很會編細的背簍。)
464.Pusu rudan alang nami o hmnluyuq dowriq brunguy tminun.
   (我們部落的祖先編過背簍尖形的圖騰。)
465.Ini phluyuq dowriq brunguy tninun dha ka duma seejiq.
   (有些人所編背簍不編菱形。)
466.Pphluyuq su dowriq brunguy tminun o ana rabang prgun.
   (你編菱形圖案的背簍是值得模仿。)
467.Qqhluyuq dowriq na ka brunguy tninun su o prci bi ka pneaway na.
   (為了使你編的背簍菱形圖案將緯經壓緊好。)
468.Sqnhluyuq na tmurak gmabul brunguy ka tmurak bawa.
   (他把茄子像圓錐形的黃瓜一樣裝在背簍裏。)
469.Hlyuqan na tminun ka dowriq brunguy o ki ka enTruku.
   (他所編成菱形圖案的背簍才是屬太魯閣族的。)
470.Hmnang paru bi bruwa ka shiga.
   (昨天雷聲很大。)
471.Kana hnhnang o hnang bruwa ka ksgun mu bi.
   (所有的聲音我最怕雷聲。)
472.Asi khnang nanak bruwa bhangan ka sbruwa.
   (打雷時就只聽到雷聲。)
473.Sknhnang mu bruwa ka asu skaya.
   (我把飛機的聲音當作是雷聲一樣。)
474.Kana hhngali mu hiya o lala bi bruling.
   (過我那裡的週邊有很多通心樹。)
475.Asi khnu nanak ka ga na sbbruxun rmangay do mtuku na da.
   (他只……那個翻來覆去的玩弄他就夠了。)
476.Tnhnu ga gbulun brunguy ga o tgaaw ta han.
   (那個要裝背簍的……的主人我們等他一下。)
477.Marig su bru babuy o iya ghramay gmaaw, gkrayun na gmbarig da.
   (你買小豬不要只挑皮膚光滑的他會賣的很貴。)
478.Iya khramay ka bru babuy na hki sbliqan na bi tmabu ga!
   (因他專心養的小豬當然會變得皮膚光滑!)
479.Smhhramay bi tbgan bru ka mneggaw bi marig.
   (要養皮膚光滑的牲畜一定要仔細挑選。)
480.Hmnrhur ku lala ka busuq do ini usa brunguy kana da.
   (我打落李子多的背簍裝不下。)
481.Mshrinas kndakil na ka bru babuy mu.
   (我的小豬長的大小不一。)
482.Hraan bi bruling ka rklu hiya.
   (那邊的山窪很會長通心樹。)
483.Hraha su brunguy mu.
   (別拆我的背簍。)
484.Gnhurit mu hyaan 1 jiyax dmayaw qmburung payay ka brunguy gaga.
   (那個背簍是我留他一天割稻賺來的。)
485.Mkmhthut bi ka bru babuy o ga mdakil.
   (小豬想交配表示在成長。)
486.Mkmeicih ku brunguy su, wada mkatay nnaku da.
   (我很想要你的背簍,因我的壞掉了。)
487.Ecihay ta 1 bru babuy ka lupung.
   (我們來向朋友要一隻豬仔。)
488.Dmeimut pnswaqa tminun brunguy ka qpahun dha.
   (他們的工作是把編大口的背簍縮小。)
489.Eneimut na tminun paah ska ka brunguy ga do msnbuyas da.
   (他從中間編緊背簍就隆起來了。)
490.Msneimut nami quwaq brunguy naqih taan.
   (我們為了所編的背簍口很小不好看而爭執。)
491.Neimut cih sulay ka brunguy su, ki ka malu bi paan.
   (你背簍的底部應該小ㄧ點,這樣才好背。)
492.Emtan na tminun quwaq ka brunguy do naqih taan da.
   (他把背簍口編的窄小而不好看了。)
493.Emci tminun ka brunguy.
   (背簍編織要緊一些。)
494.Tneini qhdu tminun brunguy ga o ima?
   (那個沒有編完背簍的是誰?)
495.Tteiril na dmuuy sakur o embbruq ka baga na.
   (他常用左手握犛而起水泡。)
496.Ita ka brunguy su gaga biqun misu rawa ka isu.
   (你的背簍給我我給你籃子。)
497.Eiyah mu jiyax ka nngalan mu brunguy sunan.
   (我向你要的背簍我用天工算給你。)
498.Gjiyax mu qmpah ka nengalan mu brunguy na.
   (我向他拿的背簍,要用工作天來還。)
 
 
 
Flag Counter
總流量:26257人 (自2023/4/25迄今)

版權宣告 Copyright (C)2014 All rights reserved.花蓮縣秀林鄉公所
Host by花蓮縣政府教育處 from 2023
網站維護:Lahang